Ma ei tea kuidas teistega on, aga mind hakkas huvitama inimsilm ja taju – kuidas näeb silm piltide kuju ja külgede pikkuseid ning milline küljesuhe tundub silmale kõige “õigem”.
Mõnede aastate eest, kui algas minu tee digifotograafia juurde, pildistasin digikompaktiga, mis tootis kenasid 4:3 küljesuhtega pilte. Nüüd on kaamera, mis teeb klassikalisi 3:2 küljesuhtega pilte. Pole vahet? Ma arvasin ka nii.
Ühesõnaga oli (on?) mul kombeks lõikuda pilte arvutis just selliseks, et toetaks maksimaalselt pildi kompositsiooni, olgu selleks ruut või mingi suvalise küljesuhtega riba. Ja imestasin, kui kusagil pildihindamiskeskkonnas keegi kellegi pildi kallal nurises, et isegi 4:3 küljesuhe riivab silma, ei tundu nö “loomulik”, et talle meeldib 3:2. Tundus täieliku pseudoprobleemina – miks peaks veebipildi puhul küljesuhe kedagi kottima, kama kaheksa ju. Oleks jutt väljatrükist, siis veel, sest seal saab omad piirid fotopaber, aga see on ka kõik. Nii et pidasin seda mingiks luuluks, mille tingib aastakümnete pikkune kogemust filmile pildistades vms. Et silm lihtsalt on pikaajalisest kindla küljesuhtega piltide vaatamisega ära harjunud ja ei osata enam raamist välja murda.
Aga asjad on minujaoks muutunud miskipärast. Olles nüüd mõned kuud pildistanud 3:2 formaadis pilte, avastasin end ühel hetkel pilte arvutis veebi panekuks ümberkadreerides alateadlikult umbestäpselt analoogilist küljesuhet hoidmas, isegi kui pildi kompositsiooniga sobiks miski muu. Ja mis kõige ilmelikum – 4:3 küljesuhe tundub isegi veidi ilmelik ja võõristust tekitav, pildil nagu oleks midagi puudu… või siis üle, nii et tahaks kohe servasid lõikuma asuda. Asi ei saa ju olla selles, et ma selle mõne kuuga nüüd hirmsasti ära harjusin teise kujuga pilte vaatama vms. Enne olin mitu aastat rahulikult lõikunud nii nagu vaja, ja nüüd järsku mitte.
Kirjutasin isegi üldsemittevägaammu (eelmise aasta lõpus) ühes jutukeses, et
… Või kui pole mingi kindel küljesuhe üldse oluline, siis saad läheneda kunstiliselt ja lõigata pildi selliseks, nagu täpselt tahad. Kasvõi ruuduks. Peaasi, et pildil tuleks välja just see, mida sa tahad, et tuleks. Kui on vaja mingisse nö imeliku formaati lõigata, siis ära kõhkle seda teha. Liiale ei maksa muidugi ka minna, et formaat liialt sisu üle domineerima ei hakkaks….
Nii et korraldame väikese eksperimendi – võtame ühe ja sama pildi ning vaatame mis lugeja asjast arvab. Saabki teada, kas keegi üldse loeb või kedagi üldse kotib.
Nii et siis. Kumb pilt on silmale parem vaadata, kas:
näide 1
a)
või
b)
näide 2
a)
või
b)
Teine fenomen, mis silma on jäänud seisneb selles, et portreeformaadis pilt tundub alati kuidagi piklikum kui maastikformaadis. Nii et vaba käega lõikumisel lõikan vertikaalformaadis pildi alati veidi rohkem ruuduks kui horisontaalformaadis. Ja nüüd võrdle portreeformaadis pilti eelnevatega, kas ei tundu küljesuhe veel suurem (tegelikult on täpsed samad pildid mis eelmised, lihtsalt teistpidi keeratud):
a)
ja
b)
Vot nii. Minu arust ikka naljakas asi see nägemine. Järjekordne tõestus, et ära usu oma silmi, usu joonlauda. Või umbes nii.
Aga igatahes oleks kommentaaridest väga kena lugeda teie arvamusi, et kas olen mina ainuke loll, kellele selline mõte on pähe tulnud. Ja sellest, milline küljesuhe teile meeldib.
Laiem tundub nagu nats parem isegi, aga see ruudu kujuline läheb paremini taustapildiks
Kuna ise ainult 3:2 pildistanud viimased 2a, siis tundub imelik ja “ebaloomulik” 4:3 variant. Ise lahkun 3:2 mõõdust lõikamise teel harva, siis ka pigem üritan ruutu ajada pilti hoopis. Kuigi kuvari mõõt on 4:3 mõõdus endal
Ongi nii , et horisontaalis on laiem variant ikka parem aga püstkaadrina mitte eriti
Eks ikka on sellel teemal ka varem mõtiskletud. Kindlasti on keegi kuskil need mõtted ka väga kenasti kirja pannud.
Üldiselt on maailm ju hoopiski ümmargune, silma iiris on ümmargune, ka objektiivi ava on ümmargune ja sellest lähtuvalt peaks hoopiski ümar format kõige talutavam olema. Aga paraku on inimesel kaks horisontaalselt kõrvuti asetsevat silma, mis võimaldavad ajul kokku panna horisontaalse pildi millele ilmselt vastab kõige paremini 3:2 küljesuhtega ristkülik. Püstkaadri puhul jällegi mida laiem pilt seda parem, suurem kõrgus sellisel juhul boonuseks ei ole. Pigem võib püstkaadris 3:2 formaat (ehks siis 2:3) suisa häiriv olla kuna pildi vaatamiseks võib olla vaja pilku üles-alla liigutada. Pildi vaatamise mõttes aga võib igaüks teha väikse eksperimendi: vaata millises formaadis pilt kõige meeldivam vaadata on kui seda teha vaid ühe silmaga ja milline formaat kõige meeldivam on kui vaadata kahe silmaga
Ilmselt saaks asjale ka keerulisemalt läheneda, rääkides midagi pildi sisust, kompositsioonist jne..
Samas, pildi tegemise mõttes võiks pigem eelistatud olla ruudu formaat, kuna see võimaldaks kasutada maksimaalselt objektiivi võimalusi (ringile on kõige sarnasem ruut, mitte aga ristkülik), hiljem saab alati pilti vastavalt maitsele sobivasse formaati lõigata.
No vat siis. Kindlasti on kusagil sellest kõigest juba tõepoolest räägitud, kuid kindlasti on kõik pildid ka maailmas juba ära tehtud, kõik laulud lauldud ja raamatud kirjutatud. See ju ei tähenda, et teised ei võiks…
Ruudu formaadi kahjuks räägib see, et lõikamiseks peab ju jube palju ruumi ümber jääma, seega kaotab asi ju kergelt mõtte. Või kuidas näiteks lõigata jutus alguses olev pilt mingisse muusse formaati? OK, see konkreetne on juba nagunii lõigatud suuremast pildist, aga mõte jääb samaks.
Ma mõtlesin selle ruudu formaadi all pigem sensori küljesuhet, mitte aga pildi küljesuhet. Sensor võiks olla ruudu kujuga. Ei näe küll, et seal midagi kahjuks räägib, sest mis vahet seal on kas lõikad hiljem ülejäägi ära või kaotad osa objektiivi avast läbi tulevast infost kohe pildistades (selle osa, mis jääb ringi ja ristküliku kattuvusalast väljapoole). OK, esimesel juhul on vaja igat pilti hiljem lõikuma hakata (aga ilmselt saaks seda probleemi ka kaamera tarkvaraga teisiti lahendada valides juba pildistades endale sobiva küljesuhtega formaadi). Ruudu kujulise sensoriga kaoks ära ka vajadus pildistades kaamerat keerata – vähem vaeva randmetele
.
Jutu alguses olevat pilti mingisse kolmandasse formaati küll ei paneks.
Päris huvitav mõttearendus. Ise pildistan 4:3 ja lõigun ka pilte üsna-üsna agressiivselt. Nüüd ma vist olen tahtmatult sunnitud sellele tulevikus rohkem tähelepanu pöörama ja pisut eksperimenteerima.
Rääkides sensori külgede suhtest oleks tõepoolest ruudukujuline variant kõige praktilisem. Kas fotograafide ringkond sellega ka kunagi harjuda suuraks, on jällegi iseasi. Ruudukujuline sensor lubaks kas paremini objektiivi poolt pakutavat rakendada või vähendada objektiivi suurust-kaalu jne. Oehh… Teema, millel võiks päris pikalt peatuda.
Juhuslikult jäi silma üks kuulujutu tasemel infokild. Väidetavalt ongi Olympusel plaanis varsti välja tulla nn whole frame kaameraga (ehk siis ruudukujulise sensoriga, kasutaja saab ise otsustada millise küljesuhtega pilti saada).
http://forums.dpreview.com/for.....e=28566286